|
FAKTE ESIAJALOO KOHTA
Kogu Narva linna ajaloo vältel alates kiviajast on määravaks, edu ja hävingut toonud asjaoluks linna geograafiline asend. Narva linn asub maakitsusel Soome lahe ja Peipsi järve vahel, Narva jõe ja Põhja-Eesti paekalda lõikumiskohas. Siinne ümbrus on kõrgem lõuna pool paiknevatest suurtest läbipasmatutest soodest, sügav ja kiirevooluline Narva jõgi on siin kärestikuline pakkudes ilmselt soodsaimat võimalust jõe ületamiseks. Olles nii looduslikuks piiriks kui ka väravaks Pohja-Eestit Idanaabriga ühendaval teel.
Umbes 10 000 a tagasi vabanes Eesti ala mandrijääst. Kliima oli esialgu karm, kuid tasapisi kujunes taimestik, tekkisid metsad. Kujunes välja loomariik. Sel ajal asusid meie aladele elama esimesed inimesed. Need olid kalastajad ja jahimehed kes vaevalt pidasid paikset eluviisi. Esimesed tõendusmaterjalid inimasustusest Eestis pärinevad VIII aastatuhande keskelt e.m.a.
Kiviaeg oli pikim ajalooperiood seepärast jaotavad ajaloolased selle kolme iseseisvasse perioodi...
Vanem kiviaeg (u. ...10 000 a. Tagasi.) Ulatuslik mandrijäätumine Põhja-Euroopas.
Keskmine kiviaeg (u. 10 000 - 5000 a. tagasi). Tol kaugel ajal erines Soome lahe rannajoon oluliselt praegusest, maakerke tulemusena on meri pidevalt taandunud. Keskmisel kiviajal paiknes rannajoon vaid veidi allavoolu Narva joast - umbes praeguse linna kohal. Narva Joaorus, veidi ülalpool maanteesilda paikneb muistne asulakoht VI - IV aastatuhandest e.m.a. Sellest ajast peale on asulakohta korduvalt maha jäetud ning siis taas asustatud. ( u. 8000 - 5000 a. Tagasi ). Narva asulakoha keskmise kiviaja kultuurikihtidest pärineb ligi 1200 mitmesugust leidu, kalapüügiriistade fragmente, nooleotsi, naaskleid ning kirveteri. Sarnaseid esemeid on leitud ka Siiversti asulakohast (praeguse linna piiril) ning Tõrvalast Narva jõe idakaldal. Need inimesed nägid välja nagu meiegi kuid nende päritolu kohta võime teha vaid oletusi. Ilmselt tulid need rändurid lõunast, praeguse Leedu ja Valgevene aladelt, nende etniline kuuluvus on teadmata.
Noorem kiviaeg (u. 5000 - 3500 a. Tagasi) Tähistab järk- järgulist üleminekut uutele majandamisvormidele - koduloomade pidamisele ning maaviljelusele. See omakorda eeldab paikse asustuse tekkimist. Nooremast kiviajast (u. 5000 - 3500 a. Tagasi) pärinevad rohked keraamikaleiud, harpuuniotste katkendid nii Joaoru asulast kui ka Riigikülast 7 - 8 km Narvast põhjapoole. Need leiud sarnanevad samalaadsetega Karjalast ning lõuna Soomest, mis lubab oletada siinse asustuse idapoolset päritolu. Riigikülas avastasid arheoloogid kaks elamuaset. 6 - 8 meetrise läbimõõduga, ovaalse põhiplaaniga ehitis kujutas endast arvatavasti püstkoda mille sissepääsul paiknes pisike esik. Selle aja asulates ei olnud palju elanikke - ehk paarkümmend.
Pronksiaeg (u. 3500 - 2500 a. tagasi) Perioodi nimi tähistab pronksist esemete kasutuselevõttu. Keraamikaleiud Joaorust ning Riigikülast. Läänemeresoome ning Balti hõimude segunemisel tekkib Eesti põlisasustus. Paadiehituse areng ning metallitöötlemise tundmaõppimine.
Rauaaeg (u. 2500 - 800 a. tagasi) Tulevad kasutusele rauast tööriistad. Kujuneb haldusjaotus - Narva ala jääb Eesti asustuse idapiirile. Ajajärgu lõpul tekkib ja tugevneb Novgorodi vürstiriik. Sellele ajale on iseloomulik aktiivne suhtlemine naaberhõimudega, kaubavahetus aga ka sagenevad sõjalised kokkupõrked. Kohaliku rauatöötlemise algus. Narva asula asus Eestist Novgororodi kulgeval teel just jõeületuskohal ja ilmselt oli siin ka sadamakoht. Kõrged kaldapealsed olid soodsad sõjalise tugipunkti tarvis, mis võimaldas kontrollida nii sadamat kui ka jõe ületamist. Narvas on selliseks kohaks jõeäärne paekõrgendik kus praegugi asub Hermanni linnus . Paekaljule ei kujunenud kultuurikihti, kaljupealne oli heaks vundamendiks ehitistele, mistõttu vanade rusud enne uue ehitamist kõrvaldati. 1030-ndal aastal käis Eestis sõjakäiguga vene vürst Jaroslav Tark, sellest ajast nagu me teame on pärineb Tartu esmamainimine. Kuigi ürikutes Narva asulat ei märgita tõi Jaroslavi sõjakaik edaspidi kaasa tõsiseid poliitilisi tagajärgi - Vürst Jaroslavi vallutused Eestis said edaspidi korduvalt vene riigi poolt esitatavate territoriaalsete nõudmiste aluseks. Nimelt sellest „õiguslikust“ alusest sai alguse Liivi sõda, hiljem aga Põhjasõda, mille mõlema esimesed löögid Narval vastu võtta tuli. 13. saj algus tõi meie maale vallutajad - lõuna poolt tungisid Eestisse saksa ristirüütlid. Selle sündmusega tähistavad ajaloolased raua-aja lõppu ja keskaja algust meie maal.
LISAINFOT LEIAD JÄRGMISELT KODULEHELT:
http://www.hot.ee/narvahistory/ajalugu.html
|
|
 |
Reklaam |
|
| |
|
 |
|
