Ajalugu

Narva. Ajalooline kohtumispaik

Narva on eriline ja kordumatu linn, kus mitmete sajandite vältel on piirnenud ja põimunud erinevad rahvad ja riigid - ka tänapäeval on siin käsikäes vana ja uus ning erinevad kultuurid. Geograafiline ja ajalooline Ida ja Lääne ristumine on kujundanud Narva eripära ja kordumatuse. Piir pole ju ainult eraldusriba, vaid ka riikide, rahvaste ja nende kultuuride kohtumispaik.

Kirev sõjaline ajalugu on jätnud oma jälje Narva ajaloos - linn-kindlus, millel vahetusid korduvalt valitsejad: taanlased, sakslased, rootslased, venelased, eestlased. Moodustades ainulaadse arhitektuurilise ansambli Põhja Euroopas, Narva on ainus koht maailmas, kus kaks vastast asuvad teineteisele nii lähedal - vaid noolelennu kaugusel, teine teisel pool jõge, seisavad bastionite ja kaitsevöönditega XVII sajandi orduloss ning XV sajandi Vene kindlus. Siinsamas, Narva lahinguga, algas 1700 aastal kurikuulus Põhjasõda.

Sõltumata vaenutsevate poolte sõjalisest mängudest, oli Narva toona ja on ka tänapäeval rahvusvahelise kaubanduse keskus. Viikingite ajast kasutati mööda Narva jõge kulgevat veeteed, kuulsa Balti – Vahemere jõetee haru, mida vanavene ürikud kutsuvad „Teeks Varjaagidest Kreekasse“. Sajandeid hiljem, kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. linna staatuse. Nii saigi alguse Narva linn.

Narva õitsengu aeg oli XVII sajandil, Rootsi perioodil, kui loodi ainulaadne Narva keskuse arhitektuuriline ansambel. Majade kivikatused, portaalid, nikerdatud kivikaunistused ja tuulelipud andsid vanalinnale piduliku ning linnaliku ilme. Kahjuks, eelmise sajandi II Maailmasõja käigus, hävis endisaegne Narva peaaegu täielikult. Tänapäeva Narva on suuruselt kolmas Eesti linn, oluline kultuuri – ja turismikeskus Eesti idapiiril.

Lisainfo Narva ajaloo kohta Narva Muuseumi koduleheküljel