Narva ümbrus

NARVA-JÕESUU KUURORTLINN

Soome lahe kaldal, kõigest 12 kilomeetri kaugusel Narvast asub väike õdus kuurortlinn Narva-Jõesuu, mis on ammusest ajast olnud üks ilusamaid suvituskohti Eestis. Siia on tuldud Peterburist, Moskvast, Krimmist ja Kaukaasiast. Kuulsate Narva-Jõesuu külaliste hulgas olid maalikunstnikud Repin, Šiškin, kirjanikud Leskov, Mamin-Sibirjak, luuletaja Severjanin. Supelrand ja seda ümbritsevad parkmetsad on ka tänapäeval väga hästi säilinud. Suurepärane balneoloogiline kliima, männimets, kena 13 km pikkune rand väiketeralise kuldse liivaga, Läänemere jahe puhas vesi – kõik see teeb Narva-Jõesuu eriliselt ligitõmbavaks puhkepaigaks.

 



ŠIŠKINI MÄND NARVA-JÕESUUS
Arvatakse, et just selles kohas armastas töötada vene kunstnik Ivan Šiškin. Seda mändi nimetatakse ka suudluste männiks. Rahvauskumuste järgi armastavad noored, kes esmakordselt selle männi all suudlesid, teineteist igavesti.
 
LAAGNA
Maalilise metsajärve kaldal asuv muinasjutuline linnake kerkib Teie silme ette kui keerate Narva - Tallinn maanteel 12 kilomeetril paremale ning sõidate edasi ainult 800 meetrit.
Laagna hotell on ehitatud 1994 a. ning renoveeritud 2000 a. Hotell koosneb eraldi seisvatest hoonetest, milles on 30 kahekohalist numbrit, restoran, konverentsisaal ja väike veepark 60 inimese jaoks, saunad ning spordiväljakud.
2002 a. sai hotell Eesti Vabariigi Presidendi auhinna territooriumi ilusa heakorrastuse eest.
Valvatavad parklad ning parkimisplatsid mahutavad kuni 60 haagist ning palju telke.
Liivase mererannani on mööda jalakäija - jalgrattateed minnes umbes 3 km.



VAIVARA SINIMÄED
Vaivara Sinimäed koosnevad kolmest omavahel liitunud idaläänesuunalise orientatsiooniga vallseljakust kogupikkusega 3,4 km, põhjajalami kõrgus on ligikaudu 35 m. Tornimäe absoluutne kõrgus on 69,9 m, Põrguhauamäel 82,3 m ja Pargimäel 84,6 m. Mäed on olnud kindlustusvööks mitmetes sõdades.
 
 
SILLAMÄE
Kaua aega oli Sillamäe külalistele suletud ja avalikkusele salastatud siin asunud sõjatööstuse tõttu. Pärast ülisalajase tootmise lõpetamist on merekaldale kompaktse planeeringu ja stiilipuhta arhitektuuriga rajatud linn avatud nii külastajaile kui uutele ideedele: Sillamäele, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele “sillale” on loodud majanduslik vabatsoon, sadam, tegutsevad erinevad tööstusettevõtted jpm.
 
TOILA JA ORU PARK


Toila asulat loetakse õigustatult üheks Soome lahe pärliks.
Toilas on kordumatult kaunis mererand. Kaldal on lainete poolt lihvitud paekiviplaadid. Mõnedes kohtades on nad moodustanud rannaäärseid valle, teisal aga kuhjunud üksteise otsa.
Kuid Toila tõeliseks ehteks nimetatakse Oru parki. Toila-Oru park rajati 19. sajandi lõpus ning seda täiendati järk-järgult paljude puuliikidega. Keskalleel kasvavad pärnad. Pargis on rohkelt vahtraid, hõbedasi papleid. Kokku loendatakse 270 erinevat liiki põõsaid ja puid. Istikud on toodud  Euroopast, Põhja-Ameerikast, Kaug-Idast.
Oru paremale kaldale, millelt avaneb vaade Soome lahele, ehitas oma villa 19. ja 20. sajandi vahetusel Peterburi suurkaupmees Grigori Jelissejev. Sellel kaupmehel olid villad ka Vahemere ääres, Valgevenes ja Krimmis. Kuid kõige kaunimaks paigaks pidas ta Toilat. "Krimm miniatuuris" – nii iseloomustasid Oru parki kaasaegsed.
II Maailmasõja suurtele purustustele vaatamata on Toila-Oru park säilitanud oma võlu ka tänapäeval. Pargis on vaheldusrikas reljeef, tiikide võrgustik, taastatud rosaarium, alpinaarium, lauluväljak, kus igal suvel korraldatakse laulupidusid ja vabaõhuetendusi.
 
PÜHTITSA JUMALAEMA UINUMISE NUNNAKLOOSTER KUREMÄEL
 
Pühtitsa Jumalema Uinumise Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev õigeusu klooster. Kloostri tekkeloost pajatab kaunis legend. XV sajandil nägid kohalikud karjused mitu korda mäe otsas "Valgusttoovat Neitsit". Varsti pärast seda leiti mäe jalamil kasvava  tamme alt Jumalema Uinumise ikoon. Kohalikud elanikud ehitasid selle sündmuse auks Pühtitsa mäele, mida hakati nimetama ka Jumalema mäeks, kabeli. Vene õigeusu kirik pidas seda kohta pühaks ja alustas 1891. aastal Jumalema Uinumise nunnakloostri ehitamist.
Kloostri arhitektuuriansamblisse kuuluvad viie rohelise kupliga kloostrikirik, nunnade puumajad, kool, vanadekodu ja haigla, palverändurite hotell, surnuaed ja püha allikas, millel olevat tervendav mõju. Iga ekskursioon lõpeb aastaajale vaatamata suplusega allikas. Kõiki tööd teevad nunnad kloostris ise. Nad maalivad ikoone, tegelevad raamatute köitmise ja õmblemisega, kasvatavad aedvilju, peavad mesilasi.
 
Tere tulemast Narvasse!